Soolestiku mikrobioota ja immuunsus: kuidas toitumine mõjutab organismi kaitsevõimet
Share
Lühidalt
70–80%
kõigist organismi immuunrakkudest asub soolestikus
100 trln
mikroorganismi soolestikus
1,5–2 kg
bakterite kaal kehas
40 m²
soolestiku sisepind
30–35 g
kiudaineid päevas
Immuunsüsteemile mõtleme kõige sagedamini hingamisteede haiguste ja viirusnakkuste ajal. Kui mõistame, mis on meie mikrobioota, ja hoolitseme selle eest toitumise kaudu, suurendame võimalust tugevaks immuunvastuseks, mis peatab infektsioonid.
Immuunsuse tugevdamise kohta on palju teavet: alates tasakaalustatud toitumise, liikumise ja värske õhu soovitustest kuni rahvameditsiini, teede, vitamiinide ja mineraalaineteni. Seekord sellest, kuidas soolestiku mikrobioota mõjutab immuunsüsteemi ja kuidas panna mõlemad süsteemid kooskõlas töötama.
Suurem osa immuunrakkudest asub soolestikus
Immuunsüsteem on rakkude ja molekulide kogum, mis jälgib keha ja reageerib võõrainetele, mida tajub ohuna. See on arenenud koos soolestiku mikrobiootaga ehk kõigi soolestikus elavate mikroorganismide kogumiga. Soolestikus elab umbes 100 triljonit mikroorganismi: bakterid, viirused, seened ja pärmid. Kokku kaaluvad need 1,5–2 kg.
Mikrobiootas elavad koos nii organismile kasulikud kui ka kahjulikud asukad. Immuunsüsteem ja mikrobioota reguleerivad teineteist ning kaitsevad meid koos viiruste ja kahjulike bakterite eest. Seda kinnitab tõsiasi, et 70–80% immuunrakkudest asub just soolestikus.
Mikrobioota muutub kogu elu jooksul
Sünd
Algab kokkupuude mikroorganismidega nahal, suus, kopsudes ja soolestikus.
Imikueas
Rinnapiima oligosahhariidid toidavad selektiivselt häid baktereid.
10–12 aastat
Mikrobioota saavutab tasakaalu, mida püüab hoida vanaduseni.
Rinnapiimas on umbes 200 erinevat lahustuvat suhkrumolekuli, rinnapiima oligosahhariidi. Imiku seedesüsteem neid ei seedi, kuid head bakterid seedivad. Nii tagab rinnapiim heade bakterite paljunemise ja mitmekesisuse juba esimestest päevadest.
Soolesein on riigipiir
19. sajandi prantsuse gastronoom Jean Anthelme Brillat-Savarin ütles: „Sa oled see, mida sa sööd.“ Kui toitumine annab headele bakteritele vajalikud toorained, siis need paljunevad ja elavad meiega sümbioosis. Mikrobioota mõjutab otseselt seedimist, ainevahetust ja immuunfunktsiooni ning see, kas mõju on soodne, sõltub heade ja halbade bakterite vahekorrast.
Soolestiku sisepind on umbes 40 m². Suure pindala moodustavad mikrohatud: iga sooleraku (enterotsüüdi) tipus on neid umbes 3000 ja nende peamine ülesanne on toitaineid imendada.
Piir
Soolerakke ühendavad rakkudevahelised kontaktid ehk tihedad liited. Kuni need on terved, ei pääse võõrad molekulid rakkude vahelt läbi.
Piirivalvurid
Head bakterid valvavad piiri. Kuni neid on piisavalt, piiriga probleeme ei ole.
Läbimurre
Kui barjäär on kahjustatud, pääsevad organismi bakteritoksiinid, seedimata toitained ja muud võõrosakesed.
Soolebarjäär ja krooniline põletik
Kuni mikrobiootas domineerivad kasulikud bakterid, suudab immuunsüsteem kahjulikele bakteritele ja viirustele vastu panna. Rohke suhkru ja ülitöödeldud toiduga toitumine soodustab kahjulike bakterite kasvu. Nende eritatavad ained kahjustavad soolebarjääri, läbivad selle ja kutsuvad esile immuunvastuse, põhjustades pikemas perspektiivis kroonilist põletikku.
Kui 80% immuunrakkudest on hõivatud ebatervisliku toitumise tagajärgedega, nõrgeneb immuunsüsteem aja jooksul ja organism tuleb uute viiruste ja muude patogeenidega halvemini toime.
Tegurid, mis mikrobiootat kõige rohkem häirivad
Suhkur ja töödeldud toidud toidavad halbu baktereid
1. SAMM
Imendumata suhkrud jõuavad jämesoolde
2. SAMM
Halvad bakterid paljunevad
3. SAMM
Vabaneb LPS, mis kahjustab liiteid
4. SAMM
Immuunvastus ja põletik
Seedeensüümid lagundavad suhkru lihtsuhkruteks, mis imenduvad peensooles. Need, mis ei imendu, jõuavad jämesoolde ja muutuvad kahjulike mikroorganismide toiduks. Peamine nende eritatav sisemine toksiin on lipopolüsahhariid (LPS), bakteri rakuseina osa, mis vabaneb bakteri hukkumisel. LPS kahjustab tihedaid liiteid, läbib soolebarjääri ning kutsub esile tugeva immuunrakkude vastuse ja põletiku.
Rasvarikkad töödeldud toidud
Soodustavad sapphapete eritumist, kahjustavad enterotsüüte ja vähendavad soolebarjääri taastumisvõimet.
Antibiootikumid
Hävitavad kõik mikroorganismid, eristamata häid ja halbu. Pärast nende kasutamist tuleb headele bakteritele anda võimalus taastuda.
Kuidas muuta toitumist immuunsuse heaks
Mikrobioota reageerib toitumise muutusele kiiresti: mõned bakterid hakkavad paljunema, teised hukkuvad. Esimesed muutused toimuvad ööpäeva jooksul, püsivamad nädala või enama järel. Seepärast alusta igapäevastest harjumustest.
Vähem suhkrut
Võtab halbadelt bakteritelt toidu ja tugevdab barjääri.
30–35 g kiudaineid
Neist ¼ ehk 6–8 g lahustuvaid.
Fermenteeritud toidud
Elusad bakterid ehk probiootikumid iga päev.
D-vitamiin
Koos magneesiumiga mikrobioota ja barjääri toetuseks.
Kiudained: heade bakterite peamine toit
Kõigepealt tuleb anda tooraineid, mida head bakterid saavad kasutada, kuid halvad mitte. Kiudained on ained, mida meie seedeensüümid ei lõhusta. Neid on kahte tüüpi:
Lahustumatud
Toimivad nagu soolehari: viivad ära ebavajaliku ja soodustavad seedimist, seejärel väljutatakse.
Lahustuvad
On toiduks headele bakteritele. Neid nimetatakse prebiootikumideks.
Kiudainerikkad toidud: kliid, linaseemned, marjad, küüslauk, artišokid, spargel, oder, kaer, banaanid ja täisteratooted.
Prebiootikumid, probiootikumid, postbiootikumid
TOIT
Prebiootikumid
Kreeka keelest pre + bios, enne elu. Lahustuvad kiudained, mida suudavad lagundada ainult head bakterid.
ABIVÄGI
Probiootikumid
Elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on peremeesorganismi tervisele kasulikud (FAO ja WHO määratlus).
PÄRAST ELU
Postbiootikumid
Kreeka keelest post + bios, pärast elu. Hukkunud probiootikumid, mis muutuvad toiduks heale mikrobioomile.
Kuidas prebiootikumid toimivad
Nii nagu inimesel on ensüümid toitainete lagundamiseks, on headel bakteritel ensüümid, mis lagundavad prebiootikume. Halbadel bakteritel neid ensüüme ei ole, seega ei saa nad prebiootikume kasutada. Et prebiootikum oleks tõhus, peab see üle elama maohappe, lagunema lühikese ahelaga rasvhapeteks ja suurendama kasulike bakterite arvu.
Lühikese ahelaga rasvhapped (atsetaat, propionaat, butüraat) on soolerakkude energiaallikas ja langetavad soolestiku pH-d, mis pärsib kahjulike bakterite arengut.
Lahustuvad kiudained toidus
Päeva eesmärk: 6–8 g lahustuvaid kiudaineid.
Kust igapäevaselt probiootikume leida
Probiootikumid on elusad bakterid, mis on meie soolestiku asukatega sugulased. Soolestikus nad peaaegu ei paljune, seega tuleb neid tarbida regulaarselt.
Hapendatud köögiviljad
Kapsas, kurgid, porgand, peet, kimchi
Hapendatud piim
Hapupiim, keefir, jogurt, puhaskultuur
Joogid
Kombucha, fermenteeritud tee
Fermenteeritud soja
Tempeh, miso, natto, tamari
Olulised soovitused
✓ Ära kuumuta fermenteeritud toite: kuumuses elusad bakterid hukkuvad.
✓ Apteegi probiootikumides on bakterid külmkuivatatud ja ärkavad soolestikus ellu.
✓ Kasuta probiootikume koos prebiootikumidega sünbiootilise toime saamiseks.
D-vitamiini napib, mikrobioota kannatab
D-vitamiin on oluline kaltsiumi ainevahetusele ja luudele ning seda on laialdaselt uuritud ka seoses immuunsusega: see soodustab, pärsib ja koordineerib konkreetsete immuunrakkude tegevust. Uusimad uuringud rõhutavad D3-vitamiini tähtsust mikrobioota tasakaalus.
D3 aktiivne vorm aktiveerib soolerakkudes D-vitamiini retseptoreid ning mõjutab otseselt ainevahetus- ja immuunprotsesse. Üha rohkem uuringuid näitab, et D-vitamiini puudusega inimestel on sagedamini tasakaalust väljas mikrobioota ja nõrgem soolebarjäär.
ALGANNUS
4000 RÜ
päevas, kapslite kujul. Peamine allikas on päike, toiduga on piisavalt raske saada.
Head magneesiumiallikad toidus on pähklid, seemned ja kaunviljad.
Kokkuvõte
✓ 70–80% immuunrakkudest asub soolestikus
✓ Head bakterid kaitsevad soolebarjääri
✓ Suhkur toidab halbu baktereid
✓ Kahjustatud barjäär põhjustab kroonilist põletikku
✓ 30–35 g kiudaineid, neist 6–8 g lahustuvaid
✓ Fermenteeritud toidud iga päev
✓ Prebiootikumid ja probiootikumid koos
✓ D-vitamiin koos magneesiumiga
Autor: Ansis Zauers, Mg.sc.sal., toitumisspetsialist. Toidulisand ei asenda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist.
